Eritellimusena valminud
Veljo Tormis 95
šokolaadid
& T-särgid
Viie koori ühisprojekti „Veljo Tormis 95 | 110 helletust“ raames valmis Elva šokolaadilabori professor Jaan Habichi abiga uus mahekadakamarjade ja meresoolaga tume šokolaad „Helletusi maalt ja merelt“ ning Tormise vestlustest inspireeritud T-särgid „Tonksti“ ja „vuia-vuia“ Kärt Rumvolti / Kolme Linnu / Kuuenda Planeedi ühistööna.
Tume šokolaad
„Helletusi maalt ja merelt“
Autor: Jaan Habicht
Tänu juhuslikule kohtumisele tekkis idee teha Veljo Tormise juubeli auks šokolaad. Šokolaadiprofessor Jaan Habicht oli muu hulgas juba teinud Arvo Pärdi sünnipäevaks eraldi šokolaadi, niisiis köitis teda idee Tormisest kui „metsa ja mere vahel“ toimetavast heliloojast ja pakkus juubelišokolaadiks luua uus tume šokolaad mahekadakamarjade ja meresoolaga.
Šokolaadimeister Jaan Habicht on põnev tüüp. Tema Peedu elamu oli alguses mõeldud omaniku iga arvestades n-ö vanadekoduna või lastelastele kasutamiseks, aga läks teisiti. Kavandatud külalistetoast sai hoopiski esimene kodumaine šokolaadi-iduettevõtte labor, kus endiste kolleegidega Tartu Ülikoolist nutišokolaade välja töötada. Üldhariduselt on naljahammas Habicht geneetik, erihariduselt molekulaar-mikrobioloog ning alates 2025. a suve lõpust ka auväärne šokolaadiakadeemik. Šokolaaditegu algab laboris nullist: oad puhastab ise, kakaomassi valmistab ise – kuni lõpuni välja. Ikkagi 15 kaubamärgi omanik. Kui Bachi teos „Hästi tempereeritud klaviir“ sai 300-aastaseks, käis muusikahuvilise šokolaadiprofessori peas klõps ja sündis šokolaad kammerton. Ka šokolaadi kõige tähtsam omadus on ju õige tempereeritus – hästi tempereeritud šokolaad särab ja toob murdmisel kuuldavale õige kõrgusega heli.
Habicht on Fääri saartele registreerinud ka Chocobanki, mis on maitseid salvestav arhiiv. Et uuemate uuringutega on võimalik leida geenivariandid, mis määravad nt mõru, magusa või soolase maitse meeldivust, saab luua šokolaadid, mis maitsevad ja lõhnavad nagu inimesele meeldib, aga sisus vähendatakse suhkruid, kaloreid, lisatakse kasulikke aineid jne. Habicht on aastaid kolleegidega loonud-tootnud „Allika“ nime all lisaväärtusega šokolaade: „Päikeseallikas D-vitamiiniga“, „Selgusallikas L-tiamiiniga“ ja „Uneallikas magneesiumi-melatoniiniga“.
„Veljo Tormis 95 | 110 helletust“ projekti jaoks valmis eritellimusena „Helletusi maalt ja merelt“, mis põhineb niisamuti kammertonil ja sisaldab Tormisest inspireerituna mahekadakamarju ning meresoola. Tegemist on täiesti uue maitsega.
T-SÄRGID
Veljo Tormis kirjeldab raadiosaates „Lastetuba“, kuidas tema esimene sõna olevat olnud „vuia-vuia“ („vurra-vurra“) ja et ta kippus poisina kanu taga ajama. Kukk sai pahaseks, tuli juurde ja tegi otsaette nokaga tonksti.
Need lood lausa kutsusid end T-särgi-formaati valama! Kujunduse on loonud Kärt Rumvolt / Kolm Lindu, särgid on trükitud Tartus Aparaaditehases Kuuendas Planeedis mürkide ja jamavabas siiditrükis loodussõbralike värvidega.
TONKSTI
Kui mõtlete lapsepõlve, mis tuleb kõigepealt meelde? Minu mälus on õuemuru, vinnaga kaev sealsamas. See pilt, mis avanes meie õues minule lapsena. No sealt õuest on meeles, et seal olid kanad. Ja no teiste jutustatud lugu on, ma olen seda varemgi rääkinud juba, sest see teeb mulle nalja. Ma siis kippusin kanu taga ajama väikese poisina. Aga kukk sai selle peale pahaseks. Tuli juurde ja tegi mulle tonksti. Ja mul pärast sugulased ütlevad, et kui sa ei usu, siis vaata peeglist oma otsa esist, seal on väike augukene sees siiamaani. Seda ma ise küll ei mäleta, et kukk oleks mulle kallale tulnud.
VUIA-VUIA
Kui mõtlete lapsepõlve, mis tuleb kõigepealt meelde?
Minu esimene sõna olla olnud „vuia-vuia“, mis siis tähendab kirja keeles „vurra-vurra“. See oli meierei rihmarataste võll, mis üleval meierei ruumides ringles. Minu vanaisa nimelt, emapoolne, oli meier ja me viibisime väga sageli tema juures. Novat, see on minu esimene lapsepõlve tegu, millest on mälestusi. Ega ma seda ise ei saa mäletada, kui see mu esimene sõna oli.