Meist

Kammerkoor Kolm Lindu loodi Tartus aastal 2017

Mõte teha üks koor oli peas pesitsenud juba mõni aasta. Erinevatel põhjustel – aeg, pealehakkamine jms – jäi see katki, aga 2017. aasta alguses sai mõte uue hoo ning lauljad hakkasidki riburadamisi teed koorini leidma. Valdavalt isiklikke tutvusi pidi (lauljad-dirigendid), aga juhtus sedagi, et tuldi ise ja küsiti, kas võib ka meiega laulda. Eks see oli aja küsimus, millal miski teistsugune kooriformaat värskete unistajate linna tekib, paljud meiegi lauljad olid mõne uue suurema koosseisu loomist salamisi mõttes mõlgutanud … Ja nüüd hakkasimegi (päriselt) kogunema!

Kammerkoori Kolm Lindu dirigent on Valter Soosalu, tihedat koostööd teeme külalisdirigentide ja instrumentalistidega (Mikk Üleoja, Jaan-Eik Tulve, Benjamin Kirk, Uku Toots, Theodor Sink, Vambola Krigul).

Meienautleja

Kolm Lindu kohtub praegu umbes kaks korda kuus

Partiisid õpitakse valdavalt kodus. Oluline on, et igaüks leiaks just endale sobiva viisi iseseisvalt töötada. Koori suunitlus on põhjalik ja inspireeriv õppetöö ning mitmekesise, ilusa ja nõudliku repertuaari laulmine – eelkõige rõõm intensiivsest ja mõtestatud muusika tegemisest. Ehk siis protsess on meie jaoks väga oluline.

Kammerkoor Kolm Lindu on alustanud oma kooriseelikute õmblemist, mis on valmistatud keskkonda hoidvast peenvillasest materjalist Tartus Manna Couture’is. Meie naislauljad kannavad kunstnik Mari Segeri kõrvaehteid kollektsioonist “Leaves”.

Kammerkoor Kolm Lindu laulab originaalnootidest.

Lauljad

ALT

Anita, Epp, Elis, Kairi, Katriin, Laura-Liisa, Pille, Triinu

TENOR

Andreas, Indrek, Karl, Lauri, Robert, Tauri, Tõnis

BASS

Andres, Ilmar, Laur, Samuel, Taavi, Toomas

Kammerkoor Kolm Lindu võtab vastu laulmiskogemusega meeslauljaid! Võta julgesti ühendust terve hooaja vältel: gmail / FB

SOPRAN

Anneli, Eleri, Elise, Kaisa, Katariina, Katrin, Kärolin

Nimest

Esimese proovini oli veel omajagu aega, seltskond polnud ei koos ega kohtunud, aga taustategevus muudkui käis. Tekkis vajadus seda ettevõtmist kuidagi nimetada ja anda nimega midagi kaasa, mingid soovid kaasavaraks, mis meid hoiaksid.

On üks linnumuinasjutt, kus saavad kokku kõik maailma linnud ja arutavad, mis on kõige tähtsam või parem asi maailmas. Luik arvab, et armastus, koolibri, et nauding, harakas, et raha, pelikan, et pühendumine, jne, kuni sekkub fööniks – lindude kuningas, nagu muinasjutu autor teda nimetab. Fööniks ütleb, et kõige tähtsam on elada hingest, elada leegitsedes, ennast säästmata, elada nii, et sinu kaastundlik valgus maailma soojendada võiks. Ta ütleb, et me kõik oleme erilised, me kõik oleme olulised, meie olemegi elu. Kui lisada linnumotiiv kui vaba lauglev lendamine kusagil kõrgel metsamühinate kohal, siis saidki need kaks mõttelendu nimeks kokku, oma kohandustega. Linnud on siin kujund – väärtused, soovid, mõtted, lootused. Need võivad kõigil meie lauljatel erinevad olla, aga ühise alge puhul saavad just kaasas käivad erinevused meie Maailmaks kokku.

Miks just kolm lindu? Ükski teine arv ei tulnud pähe. Nüüd hiljem alateadvusele järele jõuda püüdes tundub üks kuidagi kummaline, kaks vastandav või liialt rööpne, neli kuidagi häälerühmalik, viis justkui ansambel jne. Niisiis, Kolm Lindu. Koori nimi valiti hääletusel.