Vox Clamantis ja Kolm Lindu laulavad ühe taktikepi all Arvo Pärdile mõeldes
“«Kolm Lindu on, nagu nimigi ütleb, väga eksootiline kollektiiv,» ütles Jaan-Eik Tulve. «Mul oli õnn nendega töötada ka seitse aastat tagasi ning neid iseloomustades tulevad jätkuvalt mõttesse sellised märksõnad, nagu rõõm muusikast, huumorimeel, keskendumine, töötahe ja musikaalsus. Kaks toonast kontserti toimusid muide Arvo Pärdi vastavatud keskuses, kuhu tuli kaks täissaali.»”
Viis Tartu kammerkoori teevad suure ühendkoorina kummarduse Veljo Tormisele
“Meie tahtsime vaadata, kui detaili me viie omavahel sarnase tasemega kooriga saame minna. Et mis ikkagi muusikaliselt juhtub või juhtuda saab, kui 110 inimest laulab näiteks «Raua needmist» koos,» räägib kontserdi üks kunstilistest juhtidest ja Kammerkoori Kolm Lindu dirigent Kärolin Tuisk. Aga mis siis juhtub? «See on väga suur kogus energiat,» tõdeb Tuisk. ««Raua needmine» on suur ja tume teos, helilooja on sinna lisanud lisaks muusikalisele ka erinevate hääleliste karakterite intensiivsuse. Lauljad lähevad sinna väga sisse, paljud laulavad seda lausa peast. Ma ei tea, kas keegi on seda varem kogenud, kui 110 inimest su poole lihtsalt karjuvad ja silmade vilkudes rauda neavad 10 minutit järjest. Dirigent peab ise ikkagi suutma mingisse seisundisse minna, et suuta muusikaliselt ja ideoloogiselt seda kõike juhtida, selle sees olla. See vajab harjumist, samas tulemus on vägev.»”
Intervjuu Küllike Joosingu ja Kärolin Tuiskiga
Viis Tartu kammerkoori tähistavad Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva suurkontsertidega Tartus ja Tallinnas. Laval on üle 100 laulja ja viis dirigenti, kavas Tormise teosed “Helletused”, “Sügismaastikud”, “Nukrad viivud” ning ikooniline “Raua needmine”. Stuudios on kontserdi kunstilised juhid Kärolin Tuisk ja Küllike Joosing, kellega räägime proovides valitsenud soojast ja sõbralikust õhkkonnast ning sellest, kuidas Tormise muusika võib kõlada nii võimsalt ja massiivselt kui ka intiimselt ja tundlikult.
«Raua needmine» kõlas valusamalt kui kunagi varem
:format(webp)/nginx/o/2025/09/22/17165677t1hb80f.jpg)
“«Raua needmine». Väike habras tugev naine (Kärolin Tuisk) lõi šamaanitrummi ja kamandas rohkem kui sajapealist koori. Solistid Meelis Pihlap ja Siim Kornel on suurepärased etendajad, kes end sundisid nii kuulama kui ka vaatama. Koor hingas sisse ja välja ühiste kopsudega, paisus võimsalt ja kahanes. Olin nii pingestatud, et unustasin hingamise. Tundsin geeniuse puudutust. «Uus ja kõige kaasaegsem tehnika, elektroonika viimane sõna, valmis liikuma igasse punkti, kõrvalekaldumatult sihti tabama, peatama, rivist välja lööma, hävitama, võitlusvõimetuks tegema, haavama, teadmata kaotama, tapma, tapma, tapma …» Kurat, kas see kirjutati tõesti 53 aastat tagasi? Aplaus kontserdi lõppedes ei lõppenud. Publikul lubati valida lisalugu. ««Raua needmine»!» hõigati saalist. See pole võimalik, sellist sooritust korrata … Lavale kutsuti lisajõude, tulgu kõik, kes kunagi needmist on laulnud.”
110 helletust ja 100 meest kontserdilaval
“Tartu kooride ja solisti Pirjo Jonase esituses kõlas see suurele koorile loodud dramaatiline, aga ka kergelt sentimentaalse hõnguga teos [“Helletused”] äärmiselt tundeliselt. Jonas oli oma partii jaoks otsekui loodud — tema kerge vibrato’ga, aga hõbedaselt helisevas hääles oli midagi vanaaegset, mis sobis imeliselt teosega, kus on seosed Aino Tamme ja Miina Härmaga. Koor ja solist olid heas kõlalises tasakaalus ja hoolimata koorilauljate arvukusest tõusis soprani rikkalikult kaunistatud partii tänu väga kõrgele registrile kenasti esile. /…/ Õhtu kulminatsiooniks oli „Raua needmine” Kärolin Tuisu juhatusel ja see olevat dirigendi sõnul olnud ainus teos, mis oli kavas kohe, kui ühiskontserdi idee tekkis. /…/ Tulemus oli tõesti vägev, kuigi algul tekkis mul kõhklusi, nähes noort rahvariides, šamaanitrummiga neiut koori ees. Kahtlus aga hajus esimeste taktidega, Tuisu tegevus oli šamaanile omaselt sugereeriv. Lisaks koori kõrgetasemelisele esitusele tuleb ära märkida ka väga head solistid, tenor Meelis Pihlap (E STuudio KK) ja bass Siim Kornel (TÜKK), kelle vägagi erineva tämbriga hääled suurepäraselt kokku sobisid. /…/ Silmatorkav oli ka ürituse reklaam — efektne pealkiri, kaunilt kujundatud plakat ja sisukas kavaleht, rääkimata oma šokolaadi- ja T-särgimeistritest.”
Tormise vägi tartlaste esituses
“Tugeva laenguga lahkusin sügisöhe ja mõtisklus kuuldu üle saatis mind veel mitmel järgmiselgi päeval. Tunnustan ka kavaraamatu koostajaid – põhjalik ja sisukas ülevaade toetas suurepäraselt kogu kontserdielamust. Lõpetuseks tsiteerin Tiia Järgi: “Mõeldes Tormise muusikale, peame tunnistama, et sel on läinud korda tõusta oma rahva, oma sugulashõimude minevikku, olevikku ja võib-olla ka tulevikkunäitavaks hingepeegliks.””